Mis on JUDO?

1. Mis on judo, millal ja kust ta alguse sai?

Ju-Do  jaapani keeles tähendab „pehme tee”

Judo on spordiala, mille lõi Jaapani geniaalne pedagoog  Jigoro Kano (1860-1938) üle 100 aasta tagasi, võttes aluseks japani samuraide käsitsivõitluse erinevad stiilid. See on kasvatusliku iseloomuga huvitav kahevõitlusala, mida ka Euroopa tunneb nüüdseks juba üle viiekümne aasta.

Judo looja , J.Kano,   sõnul  on tänapäeval judol kolm peamist eesmärki: arendada sportlase kehalisi võimeid, treenida tema mõtlemisvõimet ja arendada inimeses võitleja omadusi

Et judo sünnimaa on Jaapan, on mõistetav, et võtete nimetused on sealt pärit. Rahvusvaheline suhtlemine judos toimubki jaapanikeelse terminoloogia abil, mis on leidnud tunnustust judoharrastajate enamuse hulgas. 

JUDOT võib pidada maailma levinuimaks kahevõitlusalaks. Maailma Judoliitu kuulub hethel 182 riiki. Euroopas harrastab judot üle kahe miljoni inimese.

2. Millal jõudist judo Eestisse?

Eestis võib pidada judo sünniaastaks 1969 aastat. Eesti judot koondav katusorganisatsioon loodi aastal 1972. siis veel Sambo ja Judo Federatsiooni nime all. Olümpialalaks sai judo 1964 aastal. Eestis tegutseb hetkel 31 judoklubi ning neis harrastab judot ca. 3000 inimest.


3. Mida annab judo lapsele (füüsiliselt ja vaimselt)?

Mudilasjudo eesmärgiks  on toetada igati lapse  mitmekülgset arengut, võttes arvesse tema ealisi iseärasusi.

Judotund ei ole pelgalt lapse liikuvuse arendaja, vaid ta ergutab lapsi ka mõtlemisele.

Uudishimu, mõtlemine, keel ja mälu – nende abil analüüsib laps tema ümber toimuvat.

Just mudilasjudo treening ongi selleks, et arendada lastes selliseid omadusi nagu enesekindlus, uudishimu, tahtekindlus, enesekontroll, seotus, suhtlemisvõime, koostöövalmidus. Laps tuleb esimest korda trenni, et rahuldada oma uudishimu. Ta peab katkestama mõne muu huvitava tegevuse selleks, et minna judotrenni. Ja seda peab tegema pidevalt, nädalast nädalasse. Ta peab meeles, et tal  kindlatel päevadel ja aegadel on judo ning ta arvestab sellega. Teda ootavad trennikaaslased ja sensei. Ta saab neile ära rääkida,mida huvitavat on vahepeal juhtunud, ning ära kuulata sõprade uudised. Jagada oma rõõmu ja pettumust. Sensei (treener-õpetaja) on tema kõige parem usaldusisik!

4. Millega peaks lapsevanem arvestama kui lapse judo trenni saadab?

     1. Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Arvatakse, et varases lapseeas omandatud liikumisharjumus muutub kehaliselt aktiivseks eluviisiks. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab kaudselt vanemate eluviisi ja suhtumist sporti ning on juhtivaks faktoriks kehaliste võimete arengus. Siit lähtudes – mudilasjudo on mitmepoolne liikumine, mille abil õpetatakse judot. Laste liikumise eelduseks on lapse enda keha. Et lapsel oleks võimalik õppida eriliiki liikumisi, peab ta õppima kasutama oma keha eri olukordades, tundma oma keha osi.

     2. Väikelaste judo (mudilasjudo) eesmärgiks ei ole kasvatada ainult tippjudokaid, vaid ka tublisid inimesi, kellele füüsiline liikuvus ning kõrge moraaliga käitumistavad on elunormiks igapäevases elus ka täiskasvanuna.  Vanemaks saades õpitakse ka raskemaid asju nagu kägistamisi ja valuvõtteid. JUDOS võib võistelda ka iseendaga. Judos ei jää keegi kõrvaltvaatajaks, kuna kasutatakse vööde süsteemi, mis annab võimaluse võistelda ka iseendaga, et saavutada kõrgeimat ehk musta vööd. Alustatakse valgest vööst ja peale seda tulevad kollane, oraanź, roheline, sinine, pruun ja must. Mustad vööd jagunevad omakorda asteteks e. danideks. Kõrgeim aste on 10 dan.

      3. Judo on odav. Judot ei saa pikemat aega harjutada ilma judogita. Esimestes treeningutes võib loomulikult harjutada kukkumisi ka dressides. Judogi maksab paarist sajas kuni paari tuhande kroonini, vastavalt sellele kas tegu on tavalise treening judogiga või kõrge kvaliteetse võistlusjugiga. Matil e. tatamil käiakse palja jalu, kuid riietusruumi ja tatami vahel käimiseks kasutatakse jalatseid. Muud vajaminevat varustust polegi vaja.

     4. Laste judovõistlused on positiivsed asjad. Võistlusel on positiivseid ja innustavaid külgi aga judot saab harjutatda ka võistlemata. Lisaks võitudele on ka kaotustel tähtis osa lapse terve enesetunde ja minapildi arengus.

     5. Kui vanalt võiks laps hakata judoga tegelema?

JUDOGA alusamiseks on iga vanus sobiv. Meie  Judokoolis teevad lapsed tutvust judoga juba  2. eluaastast. Küsimus on selles, kas seda tehakse õigesti või mitte. Mida nooremalt alustada judoga tegelemist seda paremad võimalused on omandada ka raskemaid tehnikaid. Kõige väiksemad õpivad judot loomulikult läbi mängu.

Alustades lapse arendamist õigest lähtepunktist ja õigete vahenditega (meetoditega), kasvatame ühiskonnale tugevaid ja terveid kodanikke.

Seejuures on väga tähtis õpetada käitumise ja teiste austamise põhimõtteid.

Väikelaste judo on tegelikult suhteliselt noor nii Eestis kui  ka mujal maailmas.  Põhjamaades nii väikestele judotrenne veel ei tehtagi, samas – treeninguid metoodiliselt õigesti läbi viies  on  tegemist ühe kõige sobivama spordialaga väikestele lastele üldse.


      6. Kas judo on kõigile lastele?

Arvan küll, et Judo sobib väga erinevatele vanuserühmadele ja mõlemast soost inimestele ning erinevatele huvigruppidele. Pikaajaliste judotraditsioonidega maades on ta rahvaspordiala, mis seob erinevaid põlvkondi. Paljudes riikides kasutatakse judot kui kehalise ettevalmistuse süsteemi, alates lasteaiast kuni politsei ja eriüksuslaste koolitamiseni.

      7. Kuidas laps läbi judo areneb?

Põhiliigutused kujunevad lapsel välja  2-7 aastaselt.

Algetapil  (2-3.a.) teeb laps esimesi katsetusi. Liigutused ei ole veel koordineeritud, rütmilised.

Põhietapil  (3-5.a.) koordinatsioon ja rütm paranevad ja laps suudab oma liigutusi paremini kontrollida. Mõned täiskasvanudki võivad olla veel selles etapis, näiteks palli viskamisel ja kinnipüüdmisel. Sellisel juhul ei olnud neil olnud harjutamiseks piisavalt palju võimalusi.

Väljakujunenud  etapil (6-7.a.) on liigutuse kõik osad omavahel integreerunud õigeks ja koordineeritud tervikuks. Sooritus paraneb pidevalt, st. Laps on võimeline viskama kaugemale, jooksma kiiremini, hüplema koordineeritumalt jne.

Lapse motoorses arengus on teatud „verstapostid”, millest treener-õpetaja peaks teadlik olema. Laps peaks oma arengus iga arenguetapi läbima võimalikult hästi.

Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7.-eluaastaks, 8-aastaselt mängitakse enim liikumismänge. Puberteedi eel on tüdrukutel  parem tasakaal ja koordinatsioon, poisid aga on paremad viskamist ja jalaga löömist nõudvates spordialades. Lapsepõlv ja koolieelne iga on periood, mille jooksul kujunevad välja elu olulised emotsionaalsed, füüsilised ja sotsiaalsed harjumused: enesekontroll, empaatia, kuulamisoskus, konfliktide lahendamine ja koostööoskus.

Edasijõudmist koolis ei määra aga mitte niivõrd  lapse faktitundmine või varajane lugemisoskus, vaid hoopis emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid: enesekindlus ja huvi, teadmine, millist käitumist teised temalt ootavad ja kuidas end vaos hoida, kui tekib tahtmine end halvasti ülal pidada. Oskus oodata, juhiseid täita ja pöörduda õpetaja poole abi saamiseks, oma vajaduste väljendamine teiste lastega koos olles.

Nii et, iga asi omal ajal.

Kui te tahate veel ise midagi lisada siis olge lahke ja küsige  smiley

Judo on eluviis!

Õpige ja nautige judot, sellega õpite tundma ka iseennast. Karastate enda sitkust ja vastupidavust. Õpite ratsionaalselt kasutama aega ning olema hea, terve  ja kompetentne ühiskonnaliige.

preload images preload images preload images preload images preload images preload images preload images